دلگوش: اے بلوچی ءِ کارگالانی گوْنڈیں لَڑے۔ اے لڑءَ ایوکا ہما کارگال ہوار انت کہ یکگالی انت، چو کہ ”آرگ“ یا انچین انت کہ پیسرا دو یا گیشتر لبز بیتگ انت بلے نی جُڑتگ انت ءُ یک لبزے ءِ رنگ ءَ کارمرز بنت ، چو کہ ”پجّارگ“ یا ”سرارَگ“۔
Dilgóś: É Balócí,e kárgálání gwanđéń laŕé. É laŕá éyuká hamá kárgál hawár ant ki yakgálí ant, cóki “árag” yá ancén ant ki pésará do yá géśtir labz bíttagant bale ní juŕitagant o yak labzé,e rangá kármarz bant, cóki pajjárag, sarárag
Awalí bahr: Á آ
اولی بہر: آ
Kárgál | کارگال | Bizánt / Kármarz | |
Ádag | آدگ | Nangárá pésar zimín,e narm kanag,e hátirá áp diag | |
Ádénag | آدینگ | Palgárag. Mídání ŧél muśag o randag | |
Áđag | آڈگ | Muśag. Randag. Palgárag | |
Áđahórénag | آڈہورینگ | Danz o dítt kanag | |
Áđálag | آڈالگ | Đalag. Gappal kanag. Ŧappí kanag | |
Áđalag/áŕalag | آڈلگ | Nádráhíá rand (dalwat,e) cin o wará kapag o watá girrénag | |
Áđáyag | آڈایگ | Wár o móh diag | |
Ágálag | آگالگ | Śódag. Sapá kanag | |
Águrrag | آگرّگ | Đáh girag. “kucikká gindít píśśí águrrít” | |
Áhóŕag | آہوڑگ | Janag. Kuŧŧag | |
Áhúrag | آہُورگ | Mazan bayag. Báparag. Gwát girag | |
Ájanag | آجنگ | Minag o purr kanag. “minukká ájan billé muhr bí” | |
Ákásag | آکاسگ | Sarkapag. Kásag. Mánásag. Bójígá sawár bayag | |
Ákéŕag | آکیڑگ | Gwát girag. Watá mazan lékag | |
Áláŕag | آلاڑگ | Daryá,e récá rawag. Dalwat,e láp,e ricag | |
Álag | آلگ | Naréń dalwat,e mádagéná sawár bayag | |
Álóŕag | آلوڑگ | Álóŕ o balóŕ kanag. Hór o tór kanag | |
Ámurzag | آمُرزگ | Dilmánag bayag. Tuśkag | |
Ánđarénag | آنڈرینگ | Ás,e rók kanag o dítt kanag. Đurénag o próśag | |
Ánkasag | آنکسگ | Dam kanag. Dam,e bálá árag | |
Ápahrag | آپَہرگ | Jálárag. Cízzé,e samárag | |
Áparag | آپَرگ | Láp,e gwát girag. Zahr girag | |
Ápusag | آپُسگ | Dalwat,e ápus bayag. Jambar,e bandag | |
Árag | آرگ | Góń wat zírag o áyag | |
Áródag | آرودگ | Dracké,e nihál kanag o domí jágahéá kiśag | |
Ásag | آسگ | Có ásá rók o ruźná bayag. Bám,e ásag: sabáh bayag | |
Ásísag | آسیسگ | Pa kaséá bad lóŧag. Badduá diag | |
Áskálag | آسکالگ | Madáná gapp,e dar kanag | |
Áśáyag | آشایگ | Áśá kanag. Pa zánt kasé,e rástá rad guśag | |
Áśéśag | آشیشگ | Saŕag. Gahag. Pínssag | |
Áśóbag/áśubag | آشوبگ | Đáh o śór girag | |
Átárag | آتارگ | Sabáh,e átárag: sabáh,e ruźnáí,e tálán bayag | |
Áwánag | آوانگ | Gihásag | |
Áyag/áhag | آیگ | Watí jindá árag. Jágahéá pujjag | |
Ázag | آزگ | Sáŧag. Áz o pyáz kanag. Sambahénag | |
Ázménag | آزمینگ | Cakkásag o cárag |
Naguman, a medical doctor by profession, is a Balochi fiction writer and literary critic. He also often comments on political and social issues of Balochistan.
[11/21, 1:18 PM] *: éyuk=éwak
[11/21, 1:18 PM] *: ki = ke
[11/21, 1:19 PM] *: diag=dayag
[11/21, 1:19 PM] *: ,e? = ‘e yá bé hicc
[11/21, 1:20 PM] *: o = u
[11/21, 1:20 PM] *: dítt=dútt
[11/21, 1:22 PM] *: lahté idioms
[11/21, 1:23 PM] *: có..bayag!
[11/21, 1:23 PM] *: sabáh????????
[11/21, 1:24 PM] *: Pa kaséá bad lóŧag? é gálridé
[11/21, 1:24 PM] *: guśag=gwaśag
[11/21, 1:25 PM] *: árag=áurag
[11/21, 1:25 PM] *: árt = warag, áurt = broght
[11/21, 1:26 PM] *: pyáz?